Järvamaa Spordiliit
 
 
Spordiliit Kalender Spordialad Koolisport Parimad sportlased Treenerid Spordirajatised Galerii Kontakt
 
 

Järvamaa Spordiliidu põhikiri

I ÜLDSÄTTED

1. Järvamaa Spordiliit (ametliku lühendina JSL, edaspidi kasutatud Liit) on avalikes huvides mittetulundusühinguna tegutsev heategevuslik vabatahtlik piirkondlik spordiliit, mille eesmärgid ja põhitegevus on suunatud sportliku tegevuse arendamisele Järvamaal.

2. Liit ühendab Järvamaal erinevate spordialadega tegelevaid, neid arendavaid ja toetavaid spordialaseid juriidilisi isikuid.

3. Liit koordineerib spordialast tegevust Järvamaal ja on Järvamaa spordi esindusorganiks Eesti Olümpiakomitees.

4. Liit juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, nendega kooskõlas kehtestatud muudest aktidest ja otsustest ning käesolevast põhikirjast.

5. Majandustegevuse kaudu tulu saamine ei ole Liidu eesmärk ega põhitegevus. Liidu tulu kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, tulu liikmete vahel ei jaotata.

6. Liit on eraõiguslik juriidiline isik oma pangakonto ja sümboolikaga.

7. Liidu asukohaks on Paide linn ja tegevuspiirkonnaks Järvamaa.

8. Liit on asutatud 18.novembril 1992.a.

II LIIDU EESMÄRGID JA TEGEVUS

9. Liidu eesmärgiks on spordi ja sportlike eluviiside arendamine ning selle tegevuse koordineerimine Järvamaal.

10. Eesmärkide täitmiseks Liit:

  1. Koondab ja ühendab spordist huvitatud juriidilisi isikuid Järvamaal ja peab Liidu liikmete arvestust;
  2. Propageerib spordiga tegelemist, sportlikke eluviise ja kaasab spordialaste mittetulundusühingute kaudu Liidu tegevusse erinevate spordialade esindajaid;
  3. Osaleb Järvamaa spordi arengukava koostamisel;
  4. Koostab koostöös maakonna kõigi spordiklubide ja -aladega Järvamaa tiitlivõistluste ja Liidu võistluste juhendid, koordineerib, korraldab ning sõlmib lepinguid nende läbiviimiseks, süstematiseerib ja jäädvustab võistluste tulemused, koostab edetabeleid, komplekteerib ja lähetab Järvamaa koondisi võistlustele;
  5. Kaitseb ja esindab oma liikmete ühishuvisid, teeb koostööd Eesti Olümpiakomitee ja spordiliitudega, riigiorganitega, kohalike omavalitsustega, mittetulundusorganisatsioonidega, äriühingutega, üksikisikutega nii kodu- kui välismaal, määrab vajadusel Liidu esindajad teistesse organisatsioonidesse;
  6. Koondab ressursse ja vahendeid praktilise, metoodilise ja muu abi osutamiseks oma liikmetele;
  7. Loob võimalusi Liidu vara kasutamiseks, võistlustel osalemiseks ning spordivarustuse hankimiseks;
  8. Kindlustab materiaalse baasi Liidu jätkusuutlikkuse tagamiseks, selleks korraldab spordiüritusi, teostab tehinguid Liidu kasutuses ja omanduses oleva ning tema põhieesmärkide saavutamiseks vajaliku varaga, pakub tasulisi teenuseid, korraldab loteriisid ja ennustusvõistlusi, sõlmib sponsor- ning reklaamilepinguid, võtab vastu varalisi annetusi ja eraldisi;
  9. Nõustab Järvamaa spordiklubisid, ühendusi ja seltse ning nende juhte, treenereid ja liikmeid;
  10. Koostab Liidu arengukava, aasta tegevuskava ja –eelarve;
  11. Teeb ettepanekuid ja koostööd Järvamaa spordiehitiste ekspluateerimise ja rajamise planeerimisel;
  12. Autasustab, toetab ja teeb asjaomastele asutustele ja isikutele ettepanekuid sportlaste, treenerite, kohtunike, sporditöötajate ja –aktivistide autasustamiseks;
  13. Edastab spordiinfot meediale;
  14. Määrab ja eraldab Liidu poolt kehtestatud tingimuste ja korra alusel stipendiume;
  15. Järgib spordis dopingu- ja fair play reegleid;

11. Liit on maakonnas tegutsevate spordiklubide ühendus, kes rahvusliku olümpiakomitee liikmena esindab maakonna sporti ja kellel on ainuõigus korraldada maakonna meistrivõistlusi ja anda vastavaid tiitleid.

III LIIDU LIIKMESKOND

12. Liidu liikmeteks võivad olla juriidilised isikud – mittetulundusühingutena tegutsevad spordiklubid, seltsid ja ühendused, kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja, osalevad aktiivselt Liidu tegevuses ning tasuvad ühekordset sisseastumismaksu ja regulaarset liikmemaksu.

13. Liidu toetajaliikmeks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud, kes oma tegevusega aitavad kaasa Liidu eesmärkide elluviimisele. Toetajaliikme ja Liidu vahelised suhted sätestatakse koostöölepingus.

14. Liidu liikmeks vastuvõtmist taotlev juriidiline isik esitab Liidu juhatusele vastavasisulise kirjaliku avalduse, millele lisab oma põhikirja, juriidilise isiku registreerimisotsuse, kirjaliku ülevaate oma senisest tegevusest (sh harrastatavate spordialade loetelu) ja liikmete nimekirja.

15. Liidu liikmeks vastuvõtmise otsustab Liidu juhatus nõuetekohase avalduse laekumisele järgneval korralisel koosolekul. Liikmelisus jõustub juhatuse otsuse järgse ühekordse sisseastumismaksu tasumisega. Kui Liidu juhatus keeldub taotlejat liikmeks võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmine otsustatakse Liidu üldkoosolekul.

16. Liidu ühekordse sisseastumismaksu ja igaaastase liikmemaksu suuruse ning selle tasumise korra kinnitab Liidu üldkoosolek.

17. Liikmelisust Liidus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda. Juriidilise isiku tegevuse lõppemise korral tema liikmelisus Liidus lõpeb. Liikmelisus säilib liikme seaduses sätestatud viisil ümberkujundamisel. Liidu liikme ühinemise või jaotumise korral tema liikmeõigused lõpevad. Liidu liikme eraldumise korral säilib jaguneva juriidilise isiku liikmelisus Liidus.

18. Liidu liikmel on õigus kirjaliku avalduse alusel peale vastastikuste kohustuste likvideerimist Liidust välja astuda.

19. Liikme võib Liidust välja arvata üldkoosoleku otsusega, kui ta ei täida Liidu põhikirja sätteid või on kahjustanud oluliselt Liitu moraalselt või materiaalselt või jätab süstemaatiliselt täitmata Liidu valitud organite ning juhtide poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte või on jätnud tasumata Liidu liikmemaksu kahe aasta vältel. Liidust välja arvatud liikmele tuleb tema väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjustest ühe kuu jooksul kirjalikult teatada.

20. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta keskel, tuleb liikmemaks tasuda kogu majandusaasta eest. Liidu liikmel, kelle liikmelisus Liidus on lõppenud, ei ole õigusi Liidu varale.

21. Liidu liikmetel on õigus:

  1. osaleda ja olla esindatud Liidu kõigil üritustel ning tegevustes;
  2. kasutada Liidu poolt loodud sportimistingimusi vastavalt Liidus kehtestatud korrale;
  3. osaleda oma esindajate kaudu hääleõiguslikena üldkoosolekute töös ning valida ja olla valitud Liidu juht-, kontroll- ning teistesse valitavatesse organitesse;
  4. esindada Liitu selle juhtorganite volitusel teistes organisatsioonides ning üritustel;
  5. esitada arupärimisi ja ettepanekuid Liidu valitavate organite tegevuse kohta ja saada Liidu tegevusest teda huvitavat informatsiooni;
  6. kasutada vastavalt kehtestatud korrale Liidu sümboolikat ja vara;
  7. Liidust välja astuda;
  8. vaidlustada Liidu juhatuse otsus üldkoosolekul;
  9. kasutada teisi mittetulundusühingute seaduses ja käesolevas põhikirjas sätestatud õigusi;
  10.  teha ettepanekuid Liidu liikmete, aktivistide ja toetajate autasustamiseks; Liidu liikmete, aktivistide ja toetajate esitamiseks autasustamiseks riiklike ja ühiskondlike organisatsioonide stipendiumite ja autasudega.

22. Liidu liikmed on kohustatud:

  1. järgima Liidu põhikirja ning teisi valitavate organite ja juhtide poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte;
  2. arendama sporti ja tervislikke eluviise Järvamaal;
  3. osalema oma esindajate kaudu Liidu korralistel ja erakorralistel üldkoosolekutel ning valitavatesse organitesse kuulumisel nende töös;
  4. tasuma õigeaegselt sisseastumis- ja liikmemaksu;
  5. kasutama heaperemehelikult ja säästlikult Liidu vara;
  6. hoidma ja kaitsma Liidu head nime, seisma Liidu eesmärkide ja põhimõtete eest.

Teisi kohustusi liikmetele saab kehtestada Liidu üldkoosolek ja juhatus, omades selleks eelnevalt liikmete nõusolekut.

IV LIIDU JUHTIMINE JA JÄRELVALVE

23. Liidu kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekus võivad osaleda kõikide Liidu liikmete volitatud esindajad. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul. Juhatus võib erakorraliselt üldkoosoleku kokku kutsuda, kui seda nõuavad Liidu huvid. Juhatus on kohustatud üldkoosoleku kokku kutsuma hiljemalt 30 päeva jooksul ka siis, kui vastava kirjaliku nõude koos põhjusega on esitanud vähemalt 1/10 Liidu liikmetest. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku ülaltoodud korras liikmete poolt esitatud nõude alusel, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda vastavalt üldkoosoleku kokkukutsumise reglemendile. Üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning esialgne päevakord tehakse liikmetele kirjalikult teatavaks hiljemalt 15 päeva enne koosolekut. Ettepanekud üldkoosoleku päevakorra kohta tuleb esitada Liidu juhatusele kirjalikult hiljemalt 10 päeva enne üldkoosolekut. Juhatuse poolt kinnitatud lõplik päevakord koos materjalidega saadetakse liikmetele välja vähemalt 7 päeva enne üldkoosolekut. Üldkoosolek võib langetada otsuseid ainult päevakorda võetud küsimustes.

24. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid Liidu juhtimise küsimustes.

Üldkoosoleku ainupädevusse kuulub:

  1. Võtab vastu Liidu põhikirja või teeb selles muudatusi;
  2. Liidu lõpetamise, ühinemise või jagunemise otsustamine;
  3. Liidu sisseastumismaksu ja liikmemaksude suuruse ning tasumise korra kehtestamine;
  4. majandusaasta tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande kinnitamine;
  5. aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamine;
  6. valib viie- kuni seitsmeliikmelise juhatuse, volituste tähtajaga neli aastat;
  7. kinnitab revidendi või audiitori;
  8. juhatuse või revidendi tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Liidu esindaja määramine;
  9. Liidu kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või asjaõigusega koormamise otsustamine ning vastavate tingimuste kehtestamine;
  10. kinnitab Liidu sümboolika ja selle kasutamise korra;
  11. otsustab Liidust väljaarvamise põhikirja p.19 alusel;
  12. otsustab laenude võtmise vajaduse.

25. Üldkoosolekut juhatab juhatuse esimees või liikmete soovil üldkoosolekul valitud juhataja. Üldkoosolek viiakse läbi koosolekul vastuvõetud reglemendi järgi. Hääletamine on avalik. Juhul kui vähemalt üks hääleõiguslikest üldkoosolekul osalejatest nõuab salajast hääletamist, tuleb antud küsimuses võtta otsus vastu salajase hääletamise teel. Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

26. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selle kokkukutsumisel on järgitud kõiki põhikirja nõudeid. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul on esindatud Liidu kõik liikmed. Kui Liidu liige ei saa olla esindatud üldkoosolekul, võib ta lihtkirjaliku volikirjaga anda õiguse hääletada enda eest teisele üldkoosolekus esindatud Liidu liikmele. Kõigil Liidu liikmetel on hääletamisel üks hääl.

27. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud Liidu liikmete esindajatest. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik Liidu liikmed. Liidu liige ei või hääletada, kui Liit otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isiku tehingu sõlmimist või temaga kohtuvaidluse alustamist ja lõpetamist.

28. Liidu põhikirja muutmise, tegevuse reorganiseerimise või lõpetamise otsustamiseks peab selle poolt hääletama üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmete esindajatest. Põhikirja muudatus jõustub alates selle registrisse kandmisest.

29. Üldkoosoleku otsuse võib kehtetuks tunnistada kohus, kui üldkoosoleku otsus on vastuolus seaduse või Liidu põhikirjaga ning sellekohane avaldus on esitatud Liidu liikme või juhatuse liikme poolt hiljemalt kolme kuu jooksul alates otsuse vastuvõtmisest.

30. Liidul on juhatus, kes Liitu juhib ja esindab ning kes otsustab kõik küsimused, mis ei kuulu Üldkoosoleku ainupädevusse. Liidu juhatuse liikmete arv on viis kuni seitse. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Liidu juhatuse liikmetest vähemalt pooled peavad olema isikud, kes kuuluvad Liidu liikmeskonda. Juhatuse koosseisu valimisel osutuvad valituks enam hääli kogunud kandidaadid.

31. Juhatuse liikmed valivad endi seast juhatuse esimehe, kes juhatab juhatuse tööd.

32. Juhatuse liikmed esindavad Liitu kõikides õigustoimingutes ühiselt, välja arvatud juhatuse esimees, kes esindab Liitu ainuisikuliselt.

33. Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega tagasi kutsuda kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral Liidu tegevust juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel. Juhatuse liige võib tagasi astuda enne tähtaega isikliku avalduse alusel. Tagasikutsutud või tagasiastunud juhatuse liikmed asendatakse üldkoosolekul juhatuse liikmete valimise korra alusel. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandatele isikutele. Juhatuse liikmel on õigus saada ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

34. Juhatus peab andma Liidu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudmisel vastava aruande.

35. Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumise, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega Liidule süüliselt tekitatud kahju eest.

36. Juhatuse pädevusse kuuluvad:

  1. Liidu üldkoosoleku ettevalmistamine, kokkukutsumine ja otsuste elluviimine;
  2. Liikmete vastuvõtmise otsustamine ja liikmeskonnast väljaarvamine liikme kirjaliku avalduse alusel;
  3. Liidu esindamine ja juhtimine üldkoosolekute vahelisel ajal;
  4. Juhatuse esimehe ja aseesimehe valimine;
  5. Organisatsioonide ja ühenduste liikmeks astumise ja väljaastumise ning erinevates projektides osalemise otsustamine;
  6. Liidu eelarve, raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande koostamine;
  7. Ajutiste või alaliste töörühmade moodustamine ja nende tegevuse lõpetamine;
  8. Üldkoosoleku ja juhatuse otsuste ning Liidu liikmete poolt põhikirja täitmise jälgimine;
  9. Konkursside väljakuulutamine ja nende tulemuste kinnitamine;
  10. Liidu võistluste ja ürituste kalendri, võistluste juhendite ja eelarvete, Järvamaa koondvõistkondade, kohtunikekogude, treenerite nõukogude koosseisude kinnitamine ja muude sportlikku tegevust ja ühisettevõtmisi puudutavate üldküsimuste lahendamine;
  11. Kontode ja arvete avamine krediidiasutustes, lepingute sõlmimine, töötajate tööle võtmine ning töölt vabastamine ja volikirjade väljaandmine.
  12. Kinnisvara ja vallasvara kasutamine;
  13. Liikmete vaheliste vaidlusküsimuste lahendamine;
  14. Liidu liikmete, aktivistide ja toetajate autasustamine, Liidu liikmete, aktivistide ja toetajate esitamine autasustamiseks riiklike ja ühiskondlike organisatsioonide stipendiumite ja autasudega;
  15. Volituste andmine Liidu esindamiseks.

37. Juhatuse koosolekud kutsub kokku juhatuse esimees vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui neli korda aastas. Kutse juhatuse koosolekust osavõtuks saadetakse välja vähemalt seitse päeva enne koosolekut.

Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse koosolekutest võtavad hääleõiguseta osa Liidu tegevjuht ja kutsutud isikud. Juhatuse koosolekuid juhib juhatuse esimees, tema äraolekul juhatuse aseesimees. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab juhatuse esimehe hääl. Juhatuse liige ei või osaleda hääletusel, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu sõlmimist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist Liidu poolt. Juhatuse koosolekud ja tehtud otsused protokollitakse, protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

38. Liidu finants-majanduslikku asjaajamist ning liikmetele antud sihtotstarbelise abi kasutamist kontrollib revident või audiitor. Revident kinnitatakse üldkoosolekul otsustatud volituste ajaks. Revident ei tohi kuuluda juhatuse liikmete hulka ega töötada Liidus juhtival ametikohal. Juhatus peab võimaldama revidendil tutvuda kõigi revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. Revident koostab revisjoni tulemuste kohta aruande, mille esitab üldkoosolekule.

39. Liidu tegevjuht on Liidu palgalise aparaadi juhiks. Tegevjuht vastutab juhatuse ees Liidu majandusliku tegevuse eest ning tegutseb juhatuse poolt antud volituste piirides.

40. Liidu tegevjuht esindab Liitu suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega volikirja alusel ja on allkirjaõiguslik Liidu nimel.

41. Liidu tegevjuhi kohustusteks on:

  1. Liidu jooksva asjaajamise ja üldtegevuse koordineerimine;
  2. Liidu kinnitatud eelarve ja tegevuskava täitmise tagamine, majandusaasta eelarve ja tegevuskava projekti koostamine;
  3. raamatupidamise korraldamine vastavalt Eesti Vabariigi seadustele;
  4. Liidu alaliseks tegevuseks vajalike ametikohtade täitmine ja töölepingute sõlmimine;
  5. Liidu vara säilimise ja heakorra tagamine;
  6. Liidu juhatusele Liidu tegevuse kohta aruandluse esitamine;
  7. koostöös maakonna spordiklubidega Järvamaa tiitlivõistluste, suve- ja talimängude ja Liidu võistluste juhendite koostamine, võistluste koordineerimine ja korraldamine ning lepingute sõlmimine nende läbiviimiseks, võistluste tulemuste süstematiseerimine ja jäädvustamine, edetabelite koostamine, Järvamaa koondvõistkondade komplekteerimine ja võistlustele lähetamine;
  8. Järvamaa spordiklubide ja - ühenduste nõustamine;
  9. spordiinfo edastamine meediale;
  10. projektide koostamine ja elluviimine;
  11. kõikide muude küsimuste lahendamine, mis ei kuulu Üldkoosoleku ja juhatuse pädevusse.

V LIIDU VAHENDID, VARA JA VASTUTUS

42. Liidu vahendid ja vara moodustuvad:

  1. sisseastumis- ja liikmemaksudest;
  2. füüsiliste ja juriidiliste ja isikute annetustest, toetustest ja eraldistest, sh eelarvelistest eraldistest;
  3. Liidu põhikirjaliste eesmärkide täitmisega otseselt seotud tegevustest, heategevusloteriidest ja oksjonitest, intressitulust ja muudest laekumistest.

Sihtotstarbeliste annetuste ja eraldiste kasutusotstarvet ei või Liit muuta.

43. Liidu vahendid ja vara kuuluvad Liidule ning neid kasutatakse ja käsutatakse Liidu eesmärkide saavutamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele, tegevuse iseloomule ning käesolevale põhikirjale.

Liidu töötajatele ja juhtimis- või kontrollorganite liikmetele makstav tasu ei ületa samasuguse töö eest ettevõtluses harilikult makstavat tasu.

Liit ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust Liidu kohustuste eest.

Liit ei jaga oma vara ega tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorganite liikmele ega ühingule annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega eelloetletud isikute abikaasale, otsejoones sugulasele, õele, vennale, õe või venna alanejale sugulasele, abikaasa otsejoones sugulasele, abikaasa õele või vennale.

44. Liidu majandusaasta algab 01.jaanuaril ning lõpeb 31.detsembril. Juhatus vastutab Liidu raamatupidamise korraldamise eest. Esitab raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. Liit esitab oma tegevuse kohta statistilise aruande õigusaktides ettenähtud korras.

VI LIIDU LÕPETAMINE

45. Liidu tegevus lõpetatakse:

  1. üldkoosoleku otsuse alusel;
  2. pankrotiavalduse alusel, mille esitab juhatus, kui selgub, et Liidul on vähem vara kui võetud kohustusi. Avalduse esitamata jätmise või avalduse esitamisega viivitamise korral vastutavad selles süüdi olevad juhatuse liikmed Liidule või kolmandatele isikutele sellega tekitatud kahju eest solidaarselt;
  3. Liidu liikmete arv langeb alla kahe;
  4. üldkoosoleku võimetuse korral määrata põhikirjaga ettenähtud juhatuse liikmeid ja revidenti;
  5. sundlõpetamise korras kohtuotsusega siseministri või muu huvitatud isiku nõudel seaduses sätestatud juhtudel.

46. Liidu tegevuse lõpetamisel toimub Liidu likvideerimine. Likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui Üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijatel on õigus esindada Liitu ainult ühiselt.

47. Likvideerimisel läheb Liidu allesjäänud vara pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist sama tegevust jätkavale tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud mittetulundusühingule, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või riigile.

48. Kõik Liidu likvideerimisega seotud küsimused lahendatakse vastavalt kehtivale seadusele.

VII ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE

49. Liit (ühendatav liit) võib ühineda teise Liiduga (ühendav liit) üldkoosoleku otsuse alusel. Liit võib ühineda teise liiduga (teiste liitudega) ka selliselt, et asutavad uue liidu. Ühinemine toimub likvideerimismenetluseta. Liit võib ühineda ainult mittetulundusühinguna tegutseva liiduga (liitudega). Liidu vara, õiguste, kohustuste ja liikmetega seonduv ning ühinemise kord on reguleeritud mittetulundusühingute seaduses.

50. Liit võib jaguneda jaotumise või eraldumise teel üldkoosoleku otsuse alusel. Jaotumisel annab jagunev liit oma vara üle omandavatele liitudele. Jaotumisel loetakse jagunev liit lõppenuks. Eraldumisel annab jagunev liit osa oma varast üle ühele või mitmele omandavale liidule. Jagunemine toimub ilma likvideerimismenetluseta. Liit saab jaguneda ainult mittetulundusühinguna tegutsevateks liitudeks ning osaleda ainult mittetulundusühinguna tegutseva liidu jagunemisel. Liidu vara, õiguste, kohustuste ja liikmetega seonduv ning jagunemise kord on reguleeritud mittetulundusühingute seadusega.


Põhikiri muudetud 14.05.2013



Spordiliit
Avalik konkurss
Autasustamise statuut
Järvamaa spordiklubide register
JSL juhatuse otsused
JSL rahastamise jaotused
JSL üldkoosoleku protokollid
TEGEVUSKAVA
Arengukava
Põhikiri
Spordiklubid
Meist
Järvamaa andekate noorsportlaste toetamine
Järvamaa omavalitsuste sporditöötajad